Perega lõunas

Kasutasin juhust,et ühendada töö ja lõbu. Nimelt oli vajadus käia Põlvas ning sellega koos leidsin,et hea võimalus ka otsida ülesse vana grupiõde ning vaadata mis ja kuidas elatakse 30 aastat hiljem. Nimelt mõõdub kooli lõpetamisest järgmine kevad 30 aastat ja ega vahepela just tihti kokku ei ole saanud. Kodustele teatasin neljapäeval,et reedel veedam ööbimise Põlva taga talumajutuses. Tüdruk muidugi sellest just väga vaimustatud polnud sest temal ikka Tallinna sõbrad nr.1 kuid ega õnneks suurt probleemi ka ei tekkinud. Nii kihutasimegi redel peale tööd linnast minema. Enne veel kütust Mustame teel 16,55 hinnaga mis tundub juba odav.
Sõit kulges rahulikult ja sujuvalt. Adaveres tegime väikse söögi ja poe peatuse kuna õhtul oli ootamas ka saun siis peavad ju kohustuslikud õlled sinna juurde kuuluma. Mõned vorstid ja leiba,et kui öösel kõht tühjaks kipub minema. Plaanitud kohalejõudmine 21.30 kippus juba ebareaalseks kui Adaverest saime minema alles kella kaheksa paikku ja sealt sõita ca. 140 km.
Nii ka läks sest pärast Antslat eksisime ka korra Kaikas ja pidime tagasi sõitma kuid siiski kohal olime 22.15.
Lõuna Eesti on meie põhja eestlaste jaoks ikka eksootiline paik. Asustus hõre, majad kuplite varjus,igal ühel oma väike järveke. Meie ööbimskohal ka kohe tiik maja taga kus mingid kalad ka sees ning neid sai siis hommikul ka kohalikule kassile püütud. Tüdruk kellega nädala keskel probleemid ja kes tegelikult üldse vaimustatud sellest sõidust polnud oli kalapüügist väga vaimustatud. Üldse Lõuna Eesti oma võimalustega pakub palju puhkamis võimalusi just tänu sellele,et seal inimesi liikumas vähe ja pakkumisi palju.
Hilisem Alatskivi lossi külastuski näitas,et hoolimata mingist MASU-st on areng positiivne.

jutukese alustamine

Katsetame siis ka kuidas nende mullikeste ajamine edeneb.  Kuna nenede 47 aasta jooksul on nii mõndagi kokku keeratud ja nähtud siis tegelikult peaks ju juttu jätkuma iseasi kui palju kogu sellest jamast tahan ja võib lobiseda. Tahtmist võib-olla oleks isegi rohkemaks kui ei oleks seotus siin maailmas niipaljude eelarvamuste ja teiste isikutega. Kena oleks ju kõik lajatada,et kus krt see oli ikka jbu ja vaata mis sellele tegime kuid eks sellised mõtted jäävad vist siiski veel pikaks ajak minu ja asjaosaliste teada. Pigem hakkaks jooksvat elu mõtte üle heietama ja vaatab mis sellest välja tule.
Nagu näiteks praegu sügis ja ilmakesel pole eriti vigagi. Otse akna all (olen nimelt tööl linna keskmes) punased marjad kuid kahjuks ei tea mis puuga tegemist. Plaanime  homseks perega reisi Põlvakanti, et vaadata mis lõunas juhtub ning ma salaja organiseerin ka klassiõele külastust koos oma vanaomu-tütre külastusega. Eesmärk veel ka oma tüdruk linnast eemale saada kuna meil hakkavad elust arusaamisel lahkarvamused tekkima ja peaks kuidagi koosveedetud ajal sellele jälle lahenduse leidma.  Mis need 13-15 aastased mõtlevad,et need sõbrad kes praegu on ongi elu viimased ja ei arvesta,et tegelikkuses alles 20-30 on parim nooruse aeg.
Ok.toki eks pean ajapuudusel lõpetama tänaseks kuid vaatab kas jätkan kuid ise oleks praegu vaim nagu valmis.